Жаңалық

Tildik reformaǵa kim qarsy?

Postkeńestik elderde Orta Azıa elderinen basqasynda «tildik reforma» keń kólemdi júrip jatyr. Onyń basty prınsıpi orys bodanyndaǵynan qutylǵan elder óz tilderindegi rýsızm jáne ınternasıonalızm (jalǵan halyqaralyq termın aıasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq quldanýy sózjasamynan turatyn) sózderden qutylýdyń prınsıpterin qalyptastyra aldy. Ózge tilderden tikeleı sóz qabyldaýdy jolǵa qoıa bildi. Qazekeń bolsa, «tilimiz baı bárin aýdaryp alamyz» degennen jańylmaı keledi.

Al, qazirgi qazaq tilinde orys tilinen engen kásibı-tehnıkalyq «varvarızmder» óte kóp. Olardy, ıaǵnı, «rýsızmderdi» qazaqsha beıimdep qoldanýǵa shaqyrýshylar kóbine kúlkige qalyp jatady. Oryssha jazyp, oryssha aıtýdy ne bolmasa, onsyzda tili búlingen qazaq múldem uqpaıtyn aýdarma jasaý arqyly almastyrýdy qalaıtyndardyń qarasy da jetip artylady. «Rýsızmniń» taǵy bir tildik zombylyǵy orys tili arqyly qazaq tiliniń tabıǵatyna jat «ınternasıonalızm sózder» týraly eshkim bas aýyrtyp jatqan joq. Óıtkeni qazaq tili «Termınologıalyq» azattyqqa, ózge tildiń sózin ózindik san ǵasyrlyq tabıǵı dybystalýyna beıimdeýge qulyq tanytpaı otyr.

Qazaq tilinde osy máselege qatysty qańtardaǵy Ulttyq Keńes otyrsynda El Prezıdentiniń aýzynan «Qazaq tilin reformalap jatqandyǵymdy taǵy qaıtalap aıtamyn. Ult taǵdyry úshin mundaı sheshýshi máselede atústilikke, tıse terekke, tımese butaqqa degen sekildi ústirttikke múlde jol berilmeıdi» degen tezıs shyǵysymen tilshiler qaýymy qazaq tildi «qarsylar» men orys tildi «jaqtaýshylar» bolyp shyǵa keldi. Osy máselege qatysty N.Nurtazınanyń «Reforma kazahskogo ıazyka. Kakıe prınsıpy doljny byt polojeny prı osenke rýsızmov ı ınternasıonalızmov?» atty maqalasyn Abaı kz oqyrmandaryna usynyp otyrmyz. Bul orys tildi qandasymyzdyń týǵan tiliniń damýyna qatysty ózindik jeke pikiri.

«Taıaý kúnderde koronavırýstyń aldyn alý sharasyna qatysty teledıdardan jergilikti jornalshylardyń keıbiri mediıtsiınályq máskeni (qazirgi qoldanystaǵy: «medısınalyq maskany») qazaqsha «betperde» dep atady. Bul endi sózbe-sóz «bet» – lıso, al, «perde» – zanaves, výal degendi bildiredi.  Shyndyǵynda tilimizde «betperde» degen sóz bar. Bul sózdiń shyǵý tegi óte bulyńǵyr, menińshe, keıingi tilshilerdiń qıalyna qanat bitip sózdik qorǵa engizgenindeı kórinedi (óıtkeni, adamnyń beti bizshe – «júz», qalǵan túrki tilderinde – «ıýz»).

Dál osy jaǵdaıda aldymyzdy myna bir saýal kes-kesteıdi: jer júzi jappaı qoldanatyn latyn negizdi «mascus», aǵylshynshasy  «mask» sózin elden erektenip nege aýdaryp shát-shálekeı bolamyz? Shyǵys musylman elderi de (ázerbaıjan, túrik, parsy jáne t.b.) «máske» degen sózdi eýropa tilderinen engen sóz retinde óz sózdik qorlaryna qabyldap otyr. Onyń ústine bul sózdiń arǵy tegi arabtyń «maskarah» («masqarampaz») shyqqan degen boljam da bar.

Eń bastysy qazaqtyń balasyna deıin bul sózdi «máski» nemese «máskiler» dep aıta alady. Ári ózge jurttyń bárine de uǵynyqty.

Aıtyńyzdardy ataýynan at úrketin qoldan jasalǵan  «bet perde» sózin kim qoldanady? Álbette, bundaı sóz tilimizge kirigip kete almaıdy. «Perde» (parda) – bárimiz bilemiz shymyldyq degendi bildiretin parsy sózi. Degenmen máski óziniń formasyna qaraı adam men ań sıpatynda, aýyz, kóz ben muryndy tesip te kádege jaratylady ǵoı? Máskiler kosmetıkalyq, dinı-ǵuryptyq, jańa jyldyq (karnavaldyq), sondaı-aq, tumshalyq (respıratorlyq) jáne basqada bolyp keledi emes pe?

Eń túsiniktisi atalǵan termın óte sátsiz «máske» sóziniń keń aýqymdy maǵynasyn esh bere almaıdy. Daýym joq, «betperde» sózi «betperdesin ashty» degen qoldanysynda «bireýdi áshkere qyldy» degendi uqtyrady.  Biraq basqa maǵanada qoldanǵan shaqta, ıaǵnı, mediıtsiınályq máskeni bildirgen kezde orynsyzdyqpen jumasalady. Qaıtalap aıtamyn zamanalyq máske sózi bir ǵana mediıtsiınályq máskemen shektelmeıdi: betke qorǵanysh qana bolmaıdy, ár de salady; túrli formadaǵy materıaldardan jasalady (onyń ishinde gıpsten jasalynatyny da bar).

Osyǵan baılanysty ana tilimizge reforma jasaý prosesi kezinde belgili bir rýsızm men ınternasıonalızmderdi sol kúıi sál-pál aıtylymdyq ózgeristermen saqtaý men múldem almastyrý kezinde aıtylý men qolaılylyq faktoryn eskerýde, onyń qulaqqa jaǵymdylyǵy tilimizdiń sóıleý daǵdysyn buzbaýy kerek.

Ashyǵyn aıtamyn, otarshylar tilimizge zorlyqpen engizgen jalǵan halyqaralyq termınder men rýsızmder – ana tilimiz úshin eń daýly ári óte zor taqyryp. Osy sıaqty «shaqyrylmaǵan qonaqtarǵa» shynynda da ózin aýystyratyn (máselen, týysqan túrki, ne bolmasa, turpaty ala bóten slaván jáne  roman-german tilderine qaraǵanda tabıǵaty ana tilimizge birtaban jaqyn arab-parsy tilderinen) sátti balama tybylar. Sonymen birge ózimizdiń tildik múmkindigimiz arqyly jáne túrkilik leksıkalyq negizde sóz túzýdiń basqasha amal-tásilderi men tetikteri tamasha kádege jaratylaýy da múmkin.

Biraq bul jaǵdaıǵa baǵynbaıtyn jaıttar da bar ekenin esten shyǵarmaıyq. Sondyqtan bul máselege ár termınniń ózdik ereksheligin eskere otyryp, eki shoqyp, bir qaraǵan abzal. Máselen, remont, balkon, magazın, fýtbol, salon, kabınet, kabel syndy sózder qazaqtardyń kúndelikti ómirine sińisip ketkendikten, fontıkalyq aıytylymy jaǵynan ózgeriske ushyrataýdyń esh keregi joq, qaıta qalaı aıtylyp jazylsa, sol kúıinde qalǵany durys.

Shynaıtaýytynda túrik pen arab tilderindegi aǵylshyn men fransýz sózderi olardyń dybystalý erejesine beıimdelip, óz sózderine aınalyp shyǵa kelgendigin ańǵara alamyz. Bizde óte dókir neologızmder men ınternasıonalızmder jetip artylady, biz quldyq psıhologıadan aryla almaǵandyqtan olardy qazaqtandyrý men túrkilendirýden basymyzdy ala qashyp qorqamyz. Sondyqtan olar ensıklopedıa («ınsıklapedıa» bolýy kerek, salystyra qarasaq: aǵylshynsha aıtylýy «ınsaıklapıdıa»), ekskavator («ıkskaýatar»), sırk («sırk») jáne t.b. búgingi kúni qulaqqa jat estilip, ala bóten bógdelik tanytady.

Sonymen birge kirme termınder, neologızmderdi bekitýdiń prınsıpteri men ádistemesi qaıta qaralǵany lázim. Eger buryn jańa sózderdiń barlyǵy tek orys tili arqyly qabyldanyp kelse, endigi jerde latyndyq túbir tekke ne bolmasa, aǵylshyndyq-fransýzdyq prototıpke tikeleı júginýimiz kerek. Atap aıtar bolsaq, «ıntellektýalnyı» kúni búginge deıin «ıntellektýaldyq» dep aýdaryp (orystyń «nyı» qosymshasyn «dyq» dep tárjimalap) bórkimizdi aspanǵa atamyz. Degenmen bul sóz aǵylshyn tilinde esh qosymshasyz syn esim retinde intellectual dep dybystalady emes pe?

Orys sózi men dybysy bizdi quldanǵan shaqta «sıa» qosymshaly neologızmderdi tilimizde bitim-bolmysy jat «S» dybystalymy bolmasa da óte kóp qabyldadyq. Shyndyǵynda atyń óshkir «sıa»-dan basy bútin qashyp qutylý úshin, ana tilimizde  «revolúsıa» dep sózimizdi saqalaýlandyrmaý úshin «revolýshn» nemese «rıvolýsıon» (túrik aǵaıyndar osy termındi fransýz tilinen ózine osylaısha qabydap otyr) dep aıtatyn kez keldi. Bul arada eshbir saıasat ta joq, belgili bir tilge artyqshylyq ta berilip otyrǵan joq, tek týǵan tilimizdiń zańdylyǵy men erejesine qurmet bildirýshilik pen sóz saptam yńǵaılyǵy tańdalynyp alynyp tur. Ana tiline sýsyndap ósken qazaq «S» jybysyn aıta almaı jany qınalady, bir qyzaryp, bir bozarady».

Túıin. «Tildik reforma qazaqqa kerek pe, kerek emes pe?» degen saýalǵa jaýapty birinshi bolyp orys tildi qandastarymyz «Álbette óte kerek!» dep bere bildi. Qazaqı orta únsiz. Nege???

«Rýsızm» men qazaq tiliniń tabıǵatyna jat «ınternasıonalızm sózder» ata-babamyzdan qalǵan mádenı-rýhanı mura ma??? Odan birjola qutylýdyń joly qalaı???

Osy saýaldar – latynǵa kóshýdiń aldynda sheship alýǵa tıis basty ulttyq problemamyz. Bul másele sheshimin tabýy úshin qazaq kırıl jazýy da 28 áripke yqshamdalýy kerek. Biz buny sheshpeı latynǵa tabysty kóshe almaımyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Басқа материалдар

Back to top button