Qazaq Eli álipbıin kırılden latyn grafıkasyna kóshirý týraly saıası sheshim qabyldaǵaly beri latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq álipbıiniń kóptegen nusqasy jasaldy. Birnesheýi úkimetke qaraýǵa usynyldy. Aldymen dıgraf nusqasy usynylyp, bul nusqa halyq arasynda qoldaý tappady.
Sodan keıin keı dybystardy apostrof arqyly tańbalaýǵa negizdelgen ekinshi joba usynyldy. Bul jobany da halyq qoldamady. 2018 jyly 22 qańtarda Qazaqstan «Ǵalymdar odaǵynyń» músheleri Elbasy N.Á. Nazarbaevqa ashyq hat joldap, apostrofsyz jańa latyn álipbıiniń nusqasyn usyndy. Osy jyldyń 19 aqpanynda QR Prezıdenti jarlyǵymen jańa álipbı bekitildi. Bul álipbıde ǵalymdardyń «bir dybys – bir tańba bolsyn» degen usynysy eskerilip, apostrofty akýt dıakrıtıkasyna aýystyrdy. Alaıda Elbasy bekitken álipbıi týraly: «Bul – jańa álipbı. Jańanyń aty – jańa, ol is júzinde tekserilmegen. Sondyqtan jańa álipbıdi sóz quramynda, mátin quramynda, jazýda, aıtýda egjeı-tegjeıli zerttep, qoldanysta qalaı bolatynyn bilý kerek, kem-ketikterin tolyqtyryp, jetildirý kerek», – dep shegelep aıtty. Aldyńǵy qoldaý tappaǵan dıgraf jáne apostrof nusqalary pernetaqtadaǵy 26 túımege negizdelse, akýt nusqasy 30 túımege negizdeldi. Demek, Elbasy óziniń sońǵy bekitken «bir dybys – bir tańba» nusqasyn jetildirýge jol ashty. Arada birneshe ýaqyt ótkennen keıin bekitilgen álipbı sóz quramynda, mátin quramynda, jazýda, aıtýda egjeı-tegjeıli zerttelip, is júzinde tekserilgennen keıin, kóptegen kemshilikteri anyqtaldy. Túrli sala ǵalymdary tarapynan maqalalar jazylyp, kemshilikteri jeke-jeke kórsetilip júrdi. Latyn grafıkasymen jazylǵan jarnamalar, mekeme, dúken t.b. ataýlary qalyń kópshilik tarapynan úlken synǵa ushyrady. Osyndaı syndarǵa kóńil bólip júrgen QR Prezıdenti Q.K. Toqaev 2019 jyly 21 qazanda: «Álipbıdi latyn qarpine kóshirý týraly tarıhı sheshimniń qabyldanǵanyna eki jylǵa jýyqtady. Biraq qarpimizde áli de olqylyqtar bar. Til mamandary jańa álipbıdi jetildirýi kerek», – dep, Mádenıet jáne sport mınıstrligine álipbıdiń sońǵy nusqasyn, ıaǵnı «bir dybys – bir tańba» nusqasyn jetildirý jóninde tapsyrma berdi.
Prezıdenttiń tapsyrmasynan keıin onǵa tarta álipbı jobalary talqylandy. Joba usynýshylar arasynda qazaq tili dybystaryn pernetaqtanyń 26 túımesine syıdyrǵysy kelip júrgender de bar. Olar qazaq tiline tán dybystar men keıbir ortaq jáne kirme dybystardy dıgraf, trıgraftar arqyly sheshkisi kelgen.
Dıgrafty jaqtaýshylardyń arasynda álipbıge, tipti orys tilinen kúshtep engizilgen ch, ıý, ıa, sh áripterin de engizip, olardy /ch/, /jw/, /ja/ dıgraftarymen, sh árpin /sch/ trıgrafymen, al daýyssyz [j] dybysyn /zh/, daýysty [á], [ó], [ú] dybystaryn /aa/, /oe/, /ue/ dıgraftarymen bergisi kelip júrgender de bar.
Ia, ıý áripteri ı+a, ı+ý qosar dybystarynyń tańbasy. Bul qosar dybystar latyn grafıkasyn qoldanatyn túrki tilderi men ózge de shetel tilderiniń bárinde derlik ajyratylyp jazylady jáne bul ekeýine arnaıy tańba da, dıgraf ta berilmegen. Mysaly Saıan taýlary ataýyndaǵy ıa árpi aǵylshyn tilinde Sayan, portýgal tilinde Saian, dat tilinde Sajan, ázerbaıjan, túrik, ózbek tilderinde Sayan dep, al Iýrı esimindegi ıý árpi aǵylshyn tilinde Yuri, portýgal tilinde Iuri, ıtalán tilinde Jurij, ázerbaıjan, túrik tilderinde Yuri, ózbek tilinde Yuriy dep ajyratylyp jazylady. Demek bul eki áripterdi álipbıde arnaıy dıgrafpen belgilesek te, belgilemesek te ıa men ıý áripteriniń dybysy atalǵan mysaldardaǵydaı jw, ja bolyp ajyratylyp jazylmaq. Olaı bolsa bul ekeýine álipbıden arnaıy oryn berýdiń qajeti qansha. Bekerge álipbı quramyndaǵy árip sanyn kóbeıtip tur emes pe?
Tól ashshy, tushshy, keshshe sózderindegi jáne Iýshenko sekildi ózge ult esimderindegi sh árpin trıgraf arqyly engizý de álipbıdi basy artyq árippen toltyrý bolmaq. Óıtkeni bul árip sh+sh qosar dybystyń tańbasy. Bul dybysty ashshy, tushshy, keshshe sózderinde ashshy, tushshy, keshshe dep, al Iýshenko esimindegi sh-ny sh arqyly Iýshenko dep beıimdeýge bolady.
Sonymen qatar daýysty [á] dybysyna /aa/, [ú] dybysyna /ue/, [ó] dybysyna /oe/ dıgraftaryn bergen jobalar da bar. Munyń adyńǵy usynylǵan álipbıdegi dıgraftardan aıyrmashylyǵy [á] dybysyna /aa/ dıgrafy berilgen. Ony joba avtorlary cábiz, Nábı sekildi sózderdiń jazylýy orys tilinde anaıy kóringendigimen, sol sebepti de halyqtyń bul dıgrafqa qarsy shyqqandyǵymen túsindiredi. Mundaı sózder orys tilinde anaıy kórinbeýi úshin [á] dybysyna /aa/ dıgrafyn bergen. Alaıda munda jýan daýysty dybystardyń tańbasyna /e/ tańbasyn qosý arqyly olardy jińishkertý erejesi buzylyp tur, ıanı mundaı sózderdi orys tilinde anaıy kórsetpeımiz dep, oe, ue júıesin buzyp tur. Qazaq halqy dıgrafqa cábiz, Nábı sózderi úshin emes, jalpy dıgraftardyń til tabıǵatyna úılespeıtindiginen qarsy shyqqan bolatyn. Al cábiz, Nábı sekildi sózderdiń jazylýy oǵan qosymsha tuzdyq boldy deýge bolady.
Akýt nusqasyndaǵydaı [h], [h] dybystaryna /h/ tańbasyn, al [sh] dybysyna [sh] dıgrafyn berý akýt nusqasyndaǵy úlken kemshilikterdiń biri bolatyn. Óıtkeni qazaq tilinde [s] jáne [h] dybystary qatar keletin jekelegen sózder men kisi esimderi, keıbir jat sózder bar. Nátıjesinde ashana, t.b. sózder men Doshan, t.b. esimder ashana, Doshan dep jazylyp, ashana, Doshan bolyp oqylýy múmkin boldy. Shettildik pasha (dinı mereke), pasha (tıtýl) sózderi pasha, pasha bolyp birdeı jazylmaq. Qaısysy pasha, qaısysy pasha ekenin ajyratyp kórińiz. Sonymen qatar eki túrli uǵymdy bildiretin shettildik shema, shema sózderi shema, shema dep dep birdeı jazylmaq.
Tilimizde /n/ jáne /g/ áripteri qatar keletin jekelegen sózder kezdesetindikten [ń] dybysyna /ng/ dıgrafyn berý de tıimsiz. Ondaı jaǵdaıda kúngi, kóngim sózderi küngi, köngim dep jazylyp kúńi, kóńim dep oqylýy múmkin. Eskere keterlik jaıt ózbek tilindegi [ń] dybysyna Keńes kezinde kırıldegi /ng/ dıgrafy berilgen bolatyn. Qazirgi qoldanystaǵy latyn grafıkaly álipbılerinde de /ng/ dıgrafyn bergen. Nátıjesinde ózbekterdiń arasynda qazir [ń] dybysyn [ńg] dep dybystaıtyndar bar. Ony ózbek tilindegi rengi, tilingiz, olingiz t.s.s. sózderiniń dybystalýynan baıqaýǵa bolady.
Sol sıaqty [h], [h] dybystaryna latyn grafıkasyndaǵy /h/ tańbasyn [j] dybysyna /zh/ dıgrafyn bergisi keletinder de bar. Qazaq tilinde [z] jáne [h] dybystary qatar keletin esimder men sózder de kezdesedi. Sonda Oǵyzhan, Qazhan, Qyrǵyzhan esimderi Oğyzhan, Qazhan, Qyrğyzhan dep jazylyp, Oǵyjan, Qazan, Qyrǵyjan bolyp, qymyzhana sózi qymyzhana dep jazylyp, qymyjana dep oqylýy múmkin. Al Matyjan, Aıajan, Almajan esimderi Matyzhan, Aiazhan, Almazhan dep jazylyp, Matyzhan, Aıazhan, Almazhan dep oqylýy múmkin.
S árpin engizip, oǵan latyn grafıkasyndaǵy /Ss/ tańbasyn, al /ch/ árpin engizip /ch/ dıgrafyn bergen jaǵdaılar bar. Mundaı jaǵdaıda s jáne h áripteri qatar keletin Shaı, Shınval, Shadadze sekildi sheteldik jalqy esimder Chai, Cheenval, Chadadze dep jazylyp, Chaı, Chınval, Chadadze dep oqylýy, al Chapai dep jazylǵan Chapaı esimi Shapaı dep oqylýy múmkin. S, ch áripteri orys tilinen kúshtep engizilgendikten jáne bul eki áriptiń dybysy qazaq tiline ońaı ıkemdeletindikten, bul ekeýin álipbıden múldem alyp tastaǵan jón.
Qazaq dybystaryn dıgraftar, trıgraftar nemese basqa da joldar arqyly pernetaqtanyń 26 túımesine qursaǵysy kelip júrgenderdiń negizgi ýájderi qarjy únemdeý, bes myńǵa jýyq halyqaralyq termınder men saýda markalaryn aǵylshyn tilindegideı jazý jáne osy arqyly jańa tehnologıany ıgerý, tipti aralarynda orys tiline ıgerilgen halyqaralyq termınderdi orys tilindegideı jazýdy maqsat qoıǵandar da bar.
Bizdiń oıymyzsha, sonshama termındi aǵylshyn tilindegideı jazý degenimiz, yqpalynan qutyla almaı júrgen orys tiliniń ornyna ekinshi yqpaldy til aǵylshyndy qoıa salǵanmen birdeı. Qandaı da bir tildiń dybystaryn aǵylshyn tiline arnalǵan 26 túımeli pernetaqtaǵa negizdeý, jańa tehnologıa ıgerýdiń tetigi bola qoımas. Onyń mysaly Afrıka qurlyǵyndaǵy latyn grafıkasyn qoldanatyn birneshe tildiń álipbıi dıgraf, trıgraftar arqyly pernetaqtanyń 26 tańbasyna negizdelgendigi. Odan alǵa shyǵyp, jańa tehnologıanyń tút-túrin ıgerip, álemdi aýzyna qaratyp otyrǵan Afrıka elderi baıqalmaıdy.
Kemeńger A.Baıtursynuly qazaq álipbıin jasaýda dáıekshemen ǵana shektelmegen. Dáıekshe jýan daýystylardyń jińishke syńarlaryna qoldanylsa, qalǵan jaǵdaılarda, ıaǵnı dáıekshe týra kelmeıtin tól dybystarymyzdy tańbalaýda arab grafıkasyn qoldanatyn ózge tilderdiń tájirıbesine júgine otyryp, kólbeý syzyq, útir, qusbelgi, úsh noqat sekildi arab grafıkasyna tán birneshe dıakrıtıkalyq belgilerdi qoldanǵan. A.Baıtursynulynyń tóte jazýy óz zamanynda arab grafıkasyn qoldanatyn ózge de túrki halyqtarynyń álipbıleri arasyndaǵy eń ozyq álipbı sanalǵany belgili.
Álipbı jasaýda A.Baıtursynulynyń sara jolyn ustanamyz desek, dıakrıtıkalyq belgilerden qashqaqtaýdyń reti joq. Tól dybystardy dıakrıtıkalyq belgiler arqyly berý arab grafıkasynda ǵana emes, álemdik tájirıbede bar dúnıe. Mysaly, latyn grafıkasyn qoldanatyn ıspan tilinde eki áripte, shved, nemis, fın tilderinde úsh áripte, eston tilinde tórt áripte, ıtalán, fransýz, rýmyn, sloven, horvat, túrik tilderinde bes áripte, venger, lıtva tilderinde toǵyz áripte, latysh, cheh tilderinde on bir áripte, slovak tilinde on úsh áripte bar.
Atalǵan tilderdiń arasynda damyǵan úlken segizdikke kiretin elderdiń (Germanıa, Fransıa, Italıa) tili de, BUU-nyń resmı tili sanalatyn fransýz, ıspan tilderi de bar. Ulttyq dybystarynyń dıakrıtıkalarmen árlengen tańbalary damyǵan segizdikke kirýge de, tilderiniń BUU-nyń resmı tili bolýyna da kedergi bolyp otyrǵan joq. Tipti keıbir Shyǵys Eýropa tilderinde ulttyq dybystardy tańbalaý úshin onnan asa áripke ártúrli dıakrıtıkalyq tańbalar qosylǵan. Sondyqtan latyn grafıkasyna negizdeletin qazaq álipbıinde jazý turqyn sozatyn dıgraftar men trıgraftardyń bolýyn jón kórmeımiz.
Qoryta kele aıtarymyz, ulttyq álipbıimizdi jasaýda múldem týystyǵy joq aǵylshyn tiliniń 26 árpine beıimdegen pernetaqtadaǵy tańbalarǵa qosaqtamaı, qazaq álipbıiniń atasy A.Baıtursynulynyń «Áripke bola tildi buzbaıdy, tilge bola áripti buzyp ózgertýge bolady» degen ustanymyn basshylyqqa ala otyryp, qazaq sóziniń túbir, býyn, morfem aıtylymyn saqtaıtyn eń durys, eń tıimdi álipbı jasaǵanymyz jón. Joǵaryda aıtqanymyzdaı Eýropanyń qanshama elderi «áripke bola tilderin buzbaı, tilderi úshin 26 áripti buzyp» dıakrıtıkalyq tańbalar arqyly ulttyq naqyshtaǵy álipbılerin jasap aldy. Keıbir IT mamandary latyn grafıkasyna negizdelgen álipbıdiń tek apostroftan basqa dıakrıtıkalyq belgiler arqyly jasalǵan nusqalary esh qıyndyq týǵyzbaıdy, óıtkeni qazir tehnologıa kún sanap damýda degendi aıtyp otyr. Olaı bolsa tehnologıa sharyqtap damyǵan XXI ǵasyrda álipbı aýystyrý jazǵan eken, sol múmkindikti barynsha tıimdi paıdalanyp, tehnologıany Máńgilik eldiń máńgilik tiline, máńgilik tildiń «bir dybys – bir tańba» qaǵıdasyna negizdeletin máńgilik álipbıine beıimdeıik.
Q.Qydyrbaev,
Nur-Múbarak ýnıversıtetiniń dosenti
