13 Қазан, 2019
ÁRİP – TAŃBA MA, BELGİ ME?

Tildik tańbalar týraly bizdiń «Til genetıkasy: tildik tańba-nyshandyq júıe» atty monografıa­myzda (Almaty, 2014) jan-jaqty aıtylǵan.

Kezinde, qazaq til bilimi damýynyń alǵashqy kezeńderinde, árip belgilerin «árip tańbasy» dep qoldaný úrdisi qalyptasyp ketti de, osy daǵdy áli kúnge deıin qoldanystan qalmaı keledi. Biraq, shyndyǵynda, buǵan eshkim mán qoıyp qarap jatpasa da, «árip – tańba ma, álde belgi me?» degenge oılana qaraý qajet ekenine nazar aýdarmaqpyz. Qazirde bul eki sóz de qatar qoldanylyp keledi jáne kópshilik tańba degen uǵymnyń qadir-qasıetine asa mán berip, baǵalamaı, qoldanysta árip tańbasy degendi kóbirek qolaıly kóretin tárizdi. Qalyptasyp qalǵan eski úrdisten shyǵa salý da ońaı bolmasa kerek. Degenmen, bizdińshe, osy tirkestegi tańba sóziniń qoldanylýy retsiz. Tańba termıni jalpy til biliminde (til teorıasynda) qoldanylatyn, óziniń belgili bir ǵylymı uǵymy bar qalyptasqan termın sóz. Tildik tańbalar týraly bizdiń «Til genetıkasy: tildik tańba-nyshandyq júıe» atty monografıa­myzda (Almaty, 2014) jan-jaqty aıtylǵan.


Belgili ǵalym N.Ýálıev óziniń álipbıge qatysty bir maqalasynda áripti tańba dep kórsetipti. Ol: «Kez kelgen tańbanyń ekijaqty: tańbalanýshy jáne tańbalaýshy qasıeti bolatyny tárizdi ý tańbasynyń da eki jaǵy – mazmundyq jaǵy (plan soderjanıa) jáne turpattyq jaǵy (plan vyrajenıa) bar. Olaı bolsa, ý tańbasynyń mazmundyq jaǵy – fonema,­ turpattyq jaǵy – árip. Basqasha aıtqanda, fonema – tańbalanýshy da, árip – tańbalaýshy. Osy ekeýiniń birligi jazý teorıasynda «grafema» degen uǵym bildiredi» deıdi. Bul, bizdińshe, máselege taza tildik turǵydan emes, jalpy semıotıkalyq turǵydan kelýdiń kórinisi. Ol boıynsha, «kez kelgen zat kez kelgen zattyń tańbasy bola alady» degen pikir qalyptasqan. Birqatar ǵalymdar osy túsinikti til tabıǵatyna paıdalanǵysy kelse de, tildik qubylystyń bolmysy buǵan kónbeıdi. Til – ekinshi dárejeli (jasandy) emes, birinshi dárejeli (tabıǵı) tańbalyq júıe, ıakı búkil tańba ataý­lynyń arǵy negizinde tildik tańbalar tur. Sondyqtan jalpy tańba ataýlydan tildik tańbalardy ajyrata qaraý kerek edi.


Sondaı-aq, ekinshiden, joǵarydaǵy maqalada aıtylyp otyrǵan fonema degen uǵymnyń ózi bar ne joq ekeni ǵylymda áli de daýly másele. Fonematıkalyq qyzmet atqaryp tur deıtin dybys, shynynda, genetıkalyq turǵydan kelgende, eshqandaı da maǵyna ajyratyp turmaıtynyn kóremiz. Dybystyq jaǵynan uqsas sózderdiń, mysaly, qoı, qon, qor, t.b. maǵynalaryn birinen birin ajyratyp turǵan olardyń sońyndaǵy ı, n, r dybystary emes (Biraq qazirgi ǵylym osylaı túsindirip keledi). Sondyqtan dara turǵanda maǵynasyz dybystar sózdiń keı tustarynda maǵynaǵa ıe bolyp ketetini týraly jalǵan kózqarasty maldaný­dyń esh reti joq. Daralanǵan til dybysynda, mysaly, a, o, b, t, s, t.b. tárizdi jeke dybys­tarda, maǵyna bolmaıdy da jáne ol tańba da bola almaıdy. Al keıbir ǵalymdardyń osyndaı dara dybystardan ártúrli sıpattaǵy maǵyna izdep júrgen kózqarastary (fonosemantıka) ǵylymı turǵydan tolyq dáleldenbegen boljamdar ǵana. Bul týraly da bizdiń joǵaryda atalǵan monografıalyq eńbegimizde baıandalǵan.


Tańba uǵymy – ásirese, túrkilik tanymda asa kıeli, qasıetti uǵym. Tańbanyń paıda bolýy týraly alýan pikirler, kózqarastar bar, biraq solardyń qaı-qaısysy da máseleni aqı-taqı sheship bere almaıdy. Arǵy negizderi mıfologıalyq ápsanalarǵa baryp tireletin qazirgi tańbataný týraly túsinik ǵylymda semıotıkanyń zertteý obektisi bolsa da, munda da másele tek buldyr boljamdar tóńireginde ǵana kórinedi.


Ǵylym dybysty tańba dep tanymaıdy. Óıtkeni tańba, shynynda da, ekijaqty element bolady, ıakı tańbanyń boıynda materıaldyq jáne ıdeıalyq elementter bolýy kerek. Mektep oqýlyqtarynan bastap, ǵylymı eńbekterge deıin ­«dybys – tildiń maǵynasyz birligi» ekenin anyq aıtyp keledi. Bul qazirgi dybystanym túsinigi turǵysynan oryndy pikir. Óıtkeni qazirde til dybysy retinde daralanǵan dybystardy ǵana túsinedi. Sondyqtan mundaı maǵynasyz dybystardyń boıynan tańbalyq sıpat izdeý teorıalyq turǵydan durys bolmaıdy. Olaı bolsa, maǵynasyz dybystardy belgileıtin, ıakı olardyń grafıkalyq belgileri bolyp tabylatyn áripterdi de tańba deýdiń retsiz ekeni túsinikti bolsa kerek.


Til ǵylymy tańba dep sózdi tanıdy. Óıtkeni sózdiń eki jaǵy bar: birinshiden, onyń dybystyq materıaly­ bar, ekinshiden, tolyq sózderdiń leksıkalyq maǵynalary bolady. Tańba týraly qazirgi ǵylymnyń negizgi túsinigi osy. Árıne, keıingi kezde orys til bilimi izimen sózdi de, mátindi de tańba dep júrgen kózqarastar da aıtylady. Bularda da «tańba» uǵymy jalpy semıotıkalyq turǵydan qarastyrylǵan.


Qazirgi túsiniktegi tańba (sóz) týraly máseleniń ekinshi jaǵy da bar. Ejelgi grek dáýirinen beri áńgime bolyp kele jatqan tańba týraly bul máselege «Til – tańbalyq júıe» dep shegelep ketken F.de Sossúr zamanynan beri qaraı erekshe mán berildi. Biraq sossúrlik túsiniktegi tańba (ıaǵnı sóz) denotatpen (ózi atap turǵan zatpen) esh baılanysy joq qur shartty túrdegi, kezdeısoq dybystar jıyntyǵy ǵana. Iaǵnı maǵynaly tildik birlik, tildik tańba dep túsindirilip júrgen sózdiń ózi qazirgi ǵylymda ózi ataýy bolyp turǵan zatpen esh baılanysy joq, shartty tańba, kezdeısoq dybystardyń jıyntyǵy ǵana eken. Ataý (sóz) zatqa kezdeısoq beriledi-mis, zat ataýy men ol belgilep turǵan zattyń arasynda eshbir tabıǵı baılanys joq eken. Mysaly, bir uǵym («úı» degen uǵym) ár tilde ártúrli bolyp atalady-mys, t.b. Bul degenimiz, shyntýaıtyna kelgende, til men oılaýdyń arasynda esh baılanys joq degenge saıady. Sonda bizdiń asa mártebeli, qadirli tilimiz, tildiń eń negizgi birlikteri bolyp tabylatyn sózderimiz eshbir maǵynadan jurdaı «bos» dybystardan quralǵan, ózi atap turǵan zatpen de esh baılanysy joq áldene bolǵany ma? Qazirgi ǵylymnyń til men oılaý, tildegi dybystar men sózderdiń tabıǵaty týraly túsinigi osyndaı. Bizdiń ǵalymdarymyz til tabıǵatyn osylaısha «zerttep», joǵary oqý oryndary men mektepter shákirtterge osylaı «bilim» berip keledi. Iakı dybys – esh maǵynasyz «bos» materıal, sóz – kezdeısoq alynǵan maǵynasyz dybystardyń jıyntyǵy, tańba (tildik tańba) – ózi ataýy bolyp júrgen zatymen esh baılanysy joq, oǵan sanaly oılaý arqyly emes, syrttaı tańylǵan kezdeısoq paıda bolǵan sózder.


Endi áripke kelsek, áriptaný jaıy da kóńil kónshiterlik emes. Qazirde árip degendi «áıteýir bir syzba», ıakı belgili bir dybystyń ne qazirde fonema dep atalyp júrgen, biraq, shynynda, anyq-qanyǵy dúdámal «dybysshanyń» shartty túrdegi syzba belgisi dep qana biledi. Biraq istiń aqıqaty solaı ma? Durysynda, til dybystaryn beıneleıtin árip belgileriniń syzba nusqalarynyń ózi áýelde kezdeısoq jasalmaǵan. Aıtalyq, arab álipbıindegi İ (alıf) árpiniń tańbalanýyn (ıá, bul jerde másele shynynda da tańba týraly)­ kezdeısoq dep aıtýǵa bola ma? Genetıkalyq turǵydan, bul tańba búkilálemdik ózek uǵymyn (Ý «ıgrek» ózegi) beıneleıtin nyshandyq tańba. İ (alıf) tańbasy Ǵalamnyń BİR (tutas) ekendigin bildiredi. Matematıkadaǵy «1» sanynyń negizinde de osy «ózek» tańbasy tur. Eger arǵy negizderine barsaq, negizgi árip belgileriniń barshasynyń paıda bolý teginde ǵalamdyq bolmystyń qurylymdyq-maǵynalyq elementteri (búkilálemdik ózek, búkilálemdik kindik, koordınata júıesi, t.b.) turǵandyǵyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Árip belgileriniń beıneleri ǵana emes, olardyń álipbıdegi oryndarynyń óziniń genetıkalyq turǵydan júıeli bolyp keletin ózindik retteri bar. Qazirgi álipbı túziliminde bulardyń eshqaısysy da eskerilip, oǵan mán berilip jatqan joq. Árıne, taza praktıkalyq maqsatty kózdegen búgingi pragmatıkalyq álemde máseleniń ol jaǵyn oılaý jaıyna ýaqyt ta, qulyq ta joq sıaqty kórinedi. Sondyqtan da biz jańa álipbı máselesin ornyqtyrýda árip tańbasy emes, «árip belgisi» degen termındi qalyptastyryp, tájirıbede qoldaný oryndy dep bilemiz. Sonda ǵana tilimizdegi, rýhymyzdaǵy «tańba» uǵymynyń qadir-qasıetin ornymen paıdalanatyn jaǵdaıǵa kelemiz. Árıne, biz munda áriptiń, jazýdyń el ómi­rindegi mańyzdylyǵyn joqqa shyǵa­ryp otyrmaǵanymyz túsinikti bolsa kerek, biraq ár sózdiń óz orny, óziniń ter­mındik uǵymyna sáıkestigi saqtalýy kerek.

qazlatyn.kz